Kadettikunta ry

Constantem decorat honor - Kunnia kestävän palkka

Jäsensivut

Kadettikunnan jäsen! Rekisteröidy käyttäjäksi ensimäisella kerralla alla olevasta Rekisteröidy-linkistä.

Ilmoittautumiset

 


 

 


facebook 0420copy
twitter-bird-blue-on-white

 

Kadetiohvitseride kogu

kolme kad1

KADETIOHVITSERIDE KOGU on Soome kadetiohvitseride ja kadettide vennasorganisatsioon ja riigikaitse aateline registreeritud ühing.

(Soome keeles KADETTIKUNTA R.Y)
Asutatud 27.01.1921

1. Kadetiohvitseride Kogu asutamine

Kadetiohvitseride Kogu (Kadettikunta) on iseseisva Soome kadetikoolides (Kadetikool, Meresõjakool, Õhusõjakool, Riigikaitsekõrgkool) kaadriohvitseri eksami kadetikursustel sooritanud ohvitseride ja Riigikaitsekõrgkoolis õppivate kadettide vabatahtlik vennasorganisatsioon ning riigikaitse aateline ühing. 2013. aasta detsemberi lõpuks lõpetas kadetikursused ligikaudu 11 000 ohvitseri.

Soome Kadetikooli esimene kadetikursus toimus Helsingi Arkadias 25.01.1919 kuni 31.03.1920. Kadetikooli esimesele aastapäevaüritusele kogunenud esimese kadetikursuse lõpetanud ohvitserid asutasid 27.01.1921 Kadetiohvitseride Kogu.

Kadetiohvitseride Kogu asutamise ajal oli praegusega võrreldes Soome olukord hoopis teistsugune. Soome oli äsja saanud iseseisvaks ja otsis suveräänse riigina endale kohta ning tegevusväljundit. Kaitsejõudude üldine ülesehitus ja ohvitseride väljaõpe olid alles algfaasis ja paigutamas oma raamistikku.

Tolleaegne Soome ohvitserkond oli väljaõppelt ebaühtlane ja koosnes neljast põhigrupist:

  •  Vene tsaarivõimu ajal koolitatud ohvitseridest,
  •  iseseisvuse alguses erinevatel kiirkursustel koolitatud ohvitseridest,
  •  Saksamaal koolitatud jäägritest ja
  •  kõige uuemast ja nooremast grupist ehk Soome Kadetikooli

kasvandikest – kadetiohvitseridest.

Kadetiohvitseride mõjuvõim oli üsna väike. Neil tekkis vajadus ja soov jätkata kadetikursuse aja ühtekuuluvust ja sõprust. Asutatud Kadetiohvitseride Kogust kujunes algul tugev vennasorganisatsioon, mille eesmärgiks oli liikmete vahel kontaktide loomine ja arendamine ning ühtekuuluvuse, kamraadluse ja isamaalise ohvitserivaimu hoidmine oma liikmete ning ülejäänud ohvitserkonna hulgas.Kadettikunta ry

1920. ja 1930. aastatel tugines Kadetiohvitseride Kogu tegevus põhiliselt oma liikmeskonnale. Osaliselt mõjutas seda kadetiohvitseride noorus ja väike arv.

Teisest küljest oli Kadetiohvitseride Kogu eesmärgiks hoida oma stabiilset positsiooni teiste ohvitseriguppide hulgas. Algusest peale oli Kadetiohvitseride Kogu eesmärgiks moodustada Soome kaitsejõududes ühtne ohvitserkond.

2. Kadetiohvitseride Kogu liikmeskond, ajakiri ja kodulehekülg

Kadetiohvitseride Kogusse kuulus 2013. aasta alguses üle 5400 liikme. See tähendab, et umbes 75% elusolevatest kadetiohvitseridest kuulub Kadetiohvitseride Kogusse. Ohvitseride kursusel õppivad kadetid on samuti Kadetiohvitseride Kogu liikmed, st, et liikmeskond ulatub kadetist kindralini. Liikmetest umbes 3000 on tegevteenistuses või õpivad Riigikaitsekõrgkoolis kadettidena. Umbes 2400 liiget on eruohvitserid.

Kylkirauta (Külgraud, Kürass) on Kadetiohvitseride Kogu ajakiri. Ajakiri ilmub alates 1935. aastast ning seda antakse välja neli korda aastas. Kylkirauta on riigikaitseaateline ajakiri, mis on riigikaitset toetav, juhtimist ja ohvitseri väärtusi ning sõjaajaloo ja ohvitseride traditsioone ja eriala tutvustav väljaanne. Ajakirja eesmärgiks on avaldada Soome riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika olulisi ja aktuaalseid teemasid. Ajakirja tiraaž on umbes 7000 eksemplari. See jagatakse liikmeskonnale, riigihalduse juhtidele, parlamendi liikmetele ning suurematele raamatukogudele ja sõdurikodudele. Alates 01.01.2014 on ajakirja peatoimetajaks kolonel Mika Kalliomaa Peastaabist (mika.kalliomaa(at)kadettikunta.fi).

Eelmiste aastate ajakirjadega on võimalik tutvuda Kadetiohvitseride Kogu internetileheküljel aadressil www.kylkirauta.fi.

3. Kadetiohvitseride Kogu tegevus 1)

Kadetiohvitseride Kogu tegevus jaguneb kaheks põhialaks:
1) liikmeskonna sisemine vennaskonnategevus ja
2) liikmeskonnast väljapoole julgeolekupoliitilise informatsiooni jagamine ühiskonnale.

Tegevuse eesmärk on:

  •  kadetiohvitseride ühtekuuluvuse hoidmine ja edendamine,
  •  kadetiohvitseride kutseoskuste säilitamine ja arendamine,
  •  julgeolekupoliitiliste teadmiste andmine kodanikele, eelkõige koolinoortele
  • ja naistele.

Kadetiohvitseride Kogu on oma tegevuse ajal andnud välja seitse kadetiohvitseride raamatut (matriklit). Viimane neist ilmus 2010. aasta detsembris pealkirjaga "Kadettiupseerit 1920–2010" (Kadetiohvitserid 1920–2010). Raamatusse on kogutud umbes 9000 kadetikooli lõpetanud ohvitseri lühielulugu.

Alates 1970. aastatest on Kadetiohvitseride Kogu osalenud Soome julgeolekupoliitilistel aruteludel. Sealhulgas julgeolekupoliitika õpetamisel koolides ning õppematerjalide koostaminel õpilastele ja õpetajatele. Aastatel 1975–2013 on üle ühe miljoni õpilase ja 65 000 õpetaja saanud kadetiohvitseridelt koolitust. Lisaks eeltoodule on 1,5 miljonit kodanikku osalenud kadetiohvitseride poolt organiseeritud riigikaitselistel üritustel.

Kadetiohvitseride Kogu teeb riigikaitseaatelist tööd väärtuste, juhtimis- ja julgeolekupoliitika seminaride organiseerimisel ning nendest väljaannete koostamisel koostöös Soome Reservohvitseride Liidu (Suomen Reserviupseeriliitto) ja Riigikaitsekõrgkooliga (Maanpuolustuskorkeakoulu). Kadetiohvitseride Kogu on loonud koolidele sõjaveteranide pärandi austamiseks e-õppeks multimeedia keskkonna "Veteranide pärand – Iseseisev Isamaa" (Veteraanien perintö – Itsenäinen isänmaa), julgeolekupoliitika multimeedia "Soome külmas sõjas" (Suomi kylmässä sodassa) ja 2011. aastal valminud julgeolekupoliitika multimeedia "Maailma muutus ja Soome" (Maailman muutos ja Suomi). Lisaks on Kadetiohvitseride Kogu koostanud ja peab "Julgeolekupoliitika teadmiste panka" (Turvallisuuspolitiikan tietopankki), mis on mõeldud kooliõpilastele ja kõigile kodanikele. Eelnimetatud on valminud koostöös Haridusameti (Opetushallitus) ning Ajaloo ja Ühiskonnaõpe Õpetajate Liiduga (Historian ja Yhteiskuntaopin opettajien liitto). E-õppe multimeedia on kõigile vabaks kasutamiseks internetiaadressidel:

- www.veteraanienperinto.fi
- www.kylmasota.fi
- www.maailmanmuutos.fi
- www.kadettikunta.fi/turvallisuus

Interneti õppemultimeediaid kasutatakse aastas sadu tuhandeid kordi ja otsinguid nendes on tehtud miljoneid. Näiteks "Julgeolekupoliitika teadmiste pangas" on aastatel 2006–2012 tehtud 8 842 493 otsingut. Lehekülgedel "Veteranide pärand – Iseseisev Isamaa" on aastatel 2006–2012 tehtud otsinguid 11 315 495 korda.

2011. aasta kevadel avalikustas Kadetiohvitseride Kogu nüüdisaegse ajaloo ja julgeolekupoliitika õppemultimeedia "Maailma muutus ja Soome". See on koolidele ja kodanikele kasutuseks mõeldud internetipõhine õppekeskkond. Multimeedia valmis koostöös Haridusameti, kaitsejõudude, ringhäälingu, WSOYpro, Ajaloo ja Ühiskonnaõpe Õpetajate Liidu ning mitmete asjatundjatega. Asjatundjate rühma esimees oli suursaadik professor Klaus Törnudd. Toote rahastamises osales Soome Kultuurisihtkapital, Jenny ja Antti Wihuri sihtkapital, Uue Päeva Sihtkapital, Sõjakahjustuste Fond, Välisministeerium, Riigikaitse Toetusfond ja Kaitsejõudude Toetusfond.

Õppekeskkonna raamatuid on jagatud riigi kõikidele ajaloo- ja ühiskonnaõpetajatele (umbes 1700 tk). 1300 raamatut on jagatud riigihalduse üle otsustajatele, kaitsejõududele, piirivalvele, Riigikaitsekoolituse Ühingule (Maanpuolustuskoulutusyhdistys) ning ka teistele, kes tegelevad riigikaitsega. Õppekeskkonna leheküljed kajastavad kõige uuemat õppemultimeediat ning materjal on internetis vabalt kättesaadav.

1) Kadettikunta ei ole ametiühing.  Ohvitseride ametiühing on Upseeriliitto (Ohvitseride Liit), mille liikmete arv on umbes 5900 ehk sellesse kuuluvad peaaegu kõik tegevteenistuses olevad ohvitserid ja põhiosa eruohvitseridest.

4. Kadetiohvitseride Kogu liikmesus

Kadetiohvitseride Kogu liige peab olema Soomes ohvitserieksami sooritanud Soome kodanik või Soome kodanikust kadett, kes õpib ohvitseriks. Kadetiohvitseride Kogu juhatus aksepteerib liikmeks kadeti või ohvitseri tema taotluse alusel. Liiget, kes ei järgi Kadetiohvitseride Kogu eesmärke, saab Kogust välja arvata.

Kadetiohvitseride Kogu liikmesus annab ohvitserile õiguse kuuluda samasse vennaskonda koos kaitsejõudude juhataja ja tuhandete teiste nooremate ja vanemate kadetiohvitseridega.

Ühtne baasväljaõpe ühises Riigikaitsekõrgkooli Kadetikoolis annab kadetiohvitseridele ühtekuuluvustunde. Kadetivendade ja -sõsarate vahelist suhtlust tugevdavad ka jätkuõpingud väeliikide ja relvaliikide erialakoolides. Kadetiohvitseride Kogu lõppeesmärk on, sõltumata teenistusstaažist, saavutada elukestev kadetisõprus.

5. Kadetiohvitseride Kogu koostööpartnerid

Kadetiohvitseride Kogu olulisemad koostööpartnerid on kaitsejõud ja piirivalve. Ohvitseride organisatsioonina osaleb Kadetiohvitseride Kogu Ohvitseride Koostööorganisatsioonide tegevuses. Organisatsioonis on esindatud ka Ohvitseride Liit (Upseeriliitto), Soome Reservohvitseride Liit (Suomen Reserviupseeriliitto) ja Jäägrifond (Jääkärisäätiö). Liikmesorganisatsioonina toetab Kadetiohvitseride Kogu Tammelehe Traditsiooniliidu (Tammenlehvän Perinneliitto) ja Riigikaitsekoolituse Ühingu tegevust.

Kadetiohvitseride Kogu teeb koostööd riigi Haridusameti, Ajaloo ja Ühiskonnaõpe Õpetajate Liidu ning kohalike õppeasutustega.KKlippu

6. Kadetiohvitseride Kogu deviis

Kadetiohvitseride Kogu deviis pärineb Soome ohvitserikoolituse algatajalt, Savo Brigaadi ülemalt kolonel Georg Magnus Sprengtportenilt: ´Constantem decorat honor´ ehk "Au on vastupidava palk".

Sprengtporteni ettepaneku järgi andis Rootsi kuningas Gustav III 23.07.1779 määruse sõjakooli asutamiseks Soomes. Sõjakool määrati ajutiselt Kuopio linna ja see siirdus pärast Sprengtporteni poolt kavandatud õppehoonete valmimist 01.05.1781 Kesk-Savo Haapaniemisse. Kadettide koolitamisega alustati juba enne Sprengtporteni sõjakooli Soome Suurtükiväe kadetikoolis (Suomen Tykistökadettikoulu) kuningas Fredrik I määruse järgi 18.08.1747.

Vene tsaarivõimu ehk Soome autonoomia (1809–1917) ajal koolitati ohvitsere Haminas asuvas Keiserlikus Soome Kadetikoolis. Soome iseseisvuse ajal on kadetikool tegutsenud Helsingi linnas Arkadias, Munkkiniemes ja Santahaminas. Tänapäeval on Kadetikool Riigikaitsekõrgkooli osa ja ohvitseride väljaõpet antakse lisaks eelnimetatule ka Soome teistes piirkondades asuvates väeliikide, relvaliikide ja erialade koolides.

7. Kadetiohvitseride Kogu juhatus ja organisatsioon

Kadetiohvitseride Kogu esimees on brigaadkindral Kim Mattsson. Aseesimees on mereväekapten (erus) Henrik Nystën. Kadetiohvitseride Kogu tegevust korraldab esimehe juhitav juhatus, kuhu kuulub 10 liiget. 2012. aasta alguses valiti juhatusse esmakordselt naissoost isik. Juhatuse liikmed esindavad erinevaid väeliike, Piirivalvet, Riigikaitsekõrgkoolis õppivaid kadette ning regionaalseid kadetipiirkondi. Soome riik on jaotatud 22 kadetipiirkonnaks, mis vastutavad kohaliku tegevuse eest. Õpingute ajal kuuluvad kadetid Kadetikogusse.

Kadetiohvitseride Kogu praktilise töö eest hoolitseb kantselei peasekretär kolonel (erus) Juha Tammikivi ja kantselei sekretär Sabina Krogars.

8. Kadetiohvitseride Kogu eelarve ja tähtsamad tuluallikad

Kadetiohvitseride Kogu aastaeelarve on ligikaudu 300 000 eurot ja liikmemaks on 27 eurot. Liikmemaksust tagastatakse toetusena piirkondadele 7, 10 või 15 eurot maksja liikme kohta. Väiksemad kadetipiirkonnad saavad suurema toetustagastuse. Kadetiohvitseride Kogu suuremateks projektideks on näiteks julgeolekupoliitika- ja multimeediaprojektid, mida rahastatakse peamiselt abirahadega.

9. Kadetiohvitseride Kogu kontaktandmed

Kadettikunta ry
Eino Leinonkatu 12 E 64
00250 Helsinki

Homepage: www.kadettikunta.fi
Facebook: www.facebook.com/kadettikunta
Twitter: twitter.com/kadettikunta

Kanselei e-post: Tämä sähköpostiosoite on suojattu spamboteilta. Tarvitset JavaScript-tuen nähdäksesi sen.

Peasekretär kolonel (erus) Juha Tammikivi
Tel +358 9 490932
juha.tammikivi(at)kadettikunta.fi

Kantselei sekretär Sabina Krogars
Tel +358 9 490759
sabina.krogars(at)kadettikunta.fi


(Tõlge: Eero Riuttala 26.12.2013, tekst uuendatud 25.1.2015)

 

Kylkirauta

  • Kylkirauta

 kr2 17 kansiLue lehti

 

Kaaderilaulajat

  • Kaaderilaulajat

Kadettien Kalpa-lehti

  • Kalpa

Etsi sivustosta

Seuraa meitä
Twitterissä
Seuraa meitä
Facebookissa